Mida lähemale tuleb aasta lõpp, seda rohkem meeldib inimestele moodustada kõikvõimalikke edetabeleid.
Mina troonin sel aastal tõenäoliselt maailma halvimate blogijate topi tipus. Varsti pool aastat ja "juba" neljas postitus, no see väärib ju küll vähemalt kohta esikolmikus.
Aga eks ma ju kujutlesingi tudengielu millegi ülimalt kiire ja tormilisena: et päeval kogud tarkust, öösel on pidu ja magamiseks on loengute tagumised read.
Õigupoolest juhtuski mõnda aega tagasi, et magasin öösel ainult kolm tundi ja järgmisel päeval leidsin ennast reklaamipsühholoogias tukastamas. Mitte küll viimases, vaid teises reas.
Aga põhjuseks ei olnud tegelikult raju möll, ausõna. Hoopis see, et ma olen nüüd oma aja peremees ja selles rollis hetkel umbes sama hiilgav kui kaugushüppes.
(Muuseas, spordist rääkides, kas keegi oskab mõnda head ja mõstliku hinnaga ujulat või spordiklubi soovitada? Päris paraolümpiale ma ei pürgi, aga natukene tahaks liigutada.)
Ühesõnaga, on aeg nüüd täiesti minu käsutada ja planeerida ja liiga tihti juhtub, et viskan oma motivatsioonilaeka võtmed kusagile kapinurka ja otsin need välja alles kõige viimasel minutil.
Asjade viimasele hetkele jätmises pole iseenesest midagi uut, (kirjutasin sel teemal põhikoolis isegi kõne, aga tundub, et veensin kõiki teisi peale iseenda.) aga ülikoolis võib nõnda tulega mängides palju valusamalt näppe kõrvetada. Suurema vabadusega kaasneb ka suurem vastutus.
Sellistes võidujooksudes ajaga võib viimane meile näiteks jala ette panna.
Täpselt seda illustreeribki lugu sellest, kuidas ma hakkasin õhtu enne tähtaega kirjutama uudist erakoolide rahastamise seaduseelnõust. Analüüsisin erinevaid intervjuusid, et keerulises teemas veidigi orienteeruda, vaatasin valitsuse pressikonverentsi ja muudikui kribasin. Terve öö. Kusagil viie paiku lasin korraks silma looja ja kaheksa ajal tõusin ja särasin taas. Mul oli kaks tundi, et helistada erakoolide direktoritele, neid intervjueerida, uudis lõpuni kirjutada ja ära saata.
Intervjueeritavad olid sõbralikud, ei karjunud mu peale ega midagi (ainult üks ütles, et tema ei teadvat kohe mitte midagi.) ja kõik näis laabuvat.. kuni mu internet arvuti otsustasid moodustada minu vastu ühisrinde ja polnud enam nõus koostööd tegema. Iga kord, kui üritasin dokumendile lisada kasutatud linke, teatas Word mulle rõõmsalt: "Not responding".
No heakene küll. Pärast umbes 20. katsetuskorda otsustasin, et lisan allikad siis kirja tekstile juurde ja asi ants.
Järgmiseks hangus internet. Niimoodi, et mul ei olnud võimalik kirjale manust kaasa panna. See kast lihtsalt ei tulnud lahti! Proovisin mitme erineva veebilehitseja ja meiliga. Mitte midagi.
Kell tiksus samal ajal päris halasatamatult. Kui tehnika viimaks otsustas mu piinamise lõpetada ja mu kodutöö teele läks, oli kell 10:20. See tähendab, et olin tähtaega ületanud vaid viis minutit, kuid õppejõud on selles osas paindumatu. Et harjutada meid toimetuse praktikaga, võib ta tagasi lükata ka minut hiljem saabunud töö. Kuni tolle hommikuni ma täitsa mõistsin ta karmi hindamissüsteemi, aga kui selgus, et mu töö ja vaev võibki raisku minna, (ja seda kõike aeglase interneti süül!) tundus küll, et mitte midagi ebaõiglasemat ei olegi terves maailmas olemas.
Õppejõu kohtuotsust ei tea ma tänaseni, küll aga alustasin järgmist kodutööd lausa kolm päeva varem. Mõnikord on omadest vitstest saadud triibulistest kasu ka. Vähemalt nii kaua, kuniks tagumik enam valus ei ole.
Püüan ka ise enam mitte nii palju hilineda. Viimane piisk oli see, et hilinesin oma enda sünnipäevale. Mõned külalised juba ootasid uksetaga, kui lõõtsutades kohale jõudsin. Vähe puudus, et nad oleks koridoris peo püsti pannud ja kingitused omavahel ära jaganud.
Homme lõppeb minu jaoks loodetavasti sess ja varsti on ka 2015 ühelpool. Kui edetabel teha, on see kindlasti olnud minu elu üks muutusterohkem, õpetlikum ja põnevam aasta!
Aitäh kõigile, kes jätkuvalt mu õppetundidele kaasa elavad! Usun, et läheb aina huvitavamaks...
Mu jõulusoov on vist, et minust ei saaks päris sellist ajakirjanikku nagu siin laulus ;)
Soovin oma kümnetele tuhandetele lugejatele kaunist jõuluaega ja vinget aastavahetust! :)
